pühapäev, 31. juuli 2016

Kollased ruudud


Noh tegelikult on nende õigem nimetus National Geographic kollased aknad,mis asuvad enamjaolt ilusates Lõuna-Eesti piirkondades aga kui ütlen,et kollased ruudud,siis ilmselt kõik teavad millega tegu ja on neid ka ise Eestimaa peal näinud :) 
Kui me Raineriga kevadel suvepuhkuse plaane tegime,siis tulin sellisele mõttele,et oleks ju täitsa kift neid ruudukesi taga ajada ja seeläbi Eestimaad avastada.Rainer tuli õnneks kohe minu ideega kaasa ja nii see teoks saigi! Kahjuks kõiki ruute me pildile ei saanud aga enamus said ära käidud ja meie oleme rahul!Järgmisel aastal võtame ilmselt Eesti mõisad ette :)


Ps! pildid on tehtud seekord telefoniga 
Tartu raekoja plats







Rõuge Suurjärv





Saadjärv





Eesti Maanteemuuseum




Obinitsa küla Setomaal



Otepää





Räpina




Mustvee





Süvahavva.See oli minu jaoks väga creepy koht.Ühtegi inimasukat näha ei olnud,majad olid justkui maha jäetud ja kohe kui sinna jõudsime hakkas sadama.Kummaline oli veel see,et kollane ruut,mis peaks olema inimestele ligipääsetav,et pilti teha ja kõrval olevat teksti lugeda oli ümbritsetud traataiaga millest me seekord igaks juhuks üle ronima ei hakanud :D






























































teisipäev, 26. juuli 2016

Puhkus Treimanis

Hey lugejad! Tahan Teiega jagada selle suve kõige mõnusamat puhkust (vähemalt siiani).See oli puhkus suure algustähega ja võib öelda,et kõik läks ootustest veel pareminigi!
Puhkuse kohaks valisime Eesti läänepoolse ranniku.Peatuspunktiks oli armas Treimani küla,mis asub Pärnu maakonnas (Pärnu linnast ~ 50km) ja kõigest 5km kaugusel asub armas Läti linnake nimega Ainaži.Treimani külas elas kunagi minu vanavanaema kes oli rahvuselt lätlane ja lapsepõlves sai päris palju koos perega Treimanis suvitatud.Nüüd aastaid hiljem oli väga tore seda kohta uuesti külastada ja kõik oli üllatavalt tuttav kui mitte öelda,et sama.
Ööbimsikoht oli meil juba kevadel broneeritud ja siis sai see valik ka täiesti juhuslikult tehtud.Meie tingimusteks oli vaid see,et Robert saaks lapsevoodi ja oleks olemas veekeedukann ja kraanikauss,et saaks Robertile süüa valmistada ja pesta.Leidsimegi siis googeldades sellise koha nagu "Kalbuse puhkemaja" mis pakkus väikeseid aiamajakesi ja külaliskorterit.Meie valisime külaliskorteri.Kohale jõudes olime mõlemad positiivselt üllatunud.Kalbuse maja asus mererannast vaid 100m kaugusel! Maja kõrval oli väike külapood kus oli kõik vajalik olemas ja see külaliskorter kus peatusime oli lihtsalt super! Sisustus oli romantilises vintage stiilis ja korteris oli olemas kõik mida soovisime ja rohkemgi veel :)






Kohe kui asjad said lahti pakitud käisime poes,et endale paariks päevaks süüa ette osta ja siis läksime randa.
Esimesel päeval oli üsna pilvine ilm aga muidu oli soe ja meri vaikne.Merekohin mõjus Robertile nii rahustavalt,et juba 5 minutit hiljem jäi ta vankrisse tuttu ja magas lausa paar tundi järjest.Meie seni tegime esimesed ujumised ja pikutasime niisama rannaliival.Veidi aega hiljem tuli ka päike välja ja see tegi olemise eriti mõnusaks.
Kui Robert ärkas,siis oi kui põnev oli tal liiva avastada ja laineid vaadata.See oli Roberti esimene kord mere ääres käia ja tundub,et tema naudib seda samamoodi nagu vanemadki :)






et laps oleks rõõmus piisab ka lihtsast õlekõrrest


Kui Robertil söögiaeg peale tiksus,siis läksime tagasi külaliskorterisse kus söötsime Roberti ja sõime ka ise.
Kuna Läti linn Ainaži asus vaid 5 kilomeetri kaugusel,siis mõtlesime magustoiduks paar "saldejumsi" osta ja ka Robert sai esimese välismaa linnukese kirja :D

Samas poes käisime ka minu lapsepõlves koos perega saldejumsi ostmas


Õhtupoole läksime uuesti Treimani randa jalutama ja päikeseloojangut imetlema.









Järgmise päeva hommikul oli väljas juba nii soe,et peale hommikusööki läksime kohe randa.Rainer tahtis muulil jalutada ja meie Robertiga sulistasime merevees.Hiljem pikutasime liival ja Robert mängis rannakarpide ja õlekõrrekestega.Ma lihtsalt armastan selliseid lihtsaid hetki kus polegi muud vaja kui merd,päikest ja kalleid inimesi enda kõrval!

Pärastlõunal pidimegi hakkama Tartu poole tagasi liikuma aga ütlesime ka Kalbuse maja peremehele,et järmisel aastal on meid kindlasti tagasi oodata :) Fantastiline koht ja super puhkus!







naudib ilma





Enne tagasi sõitu Tartusse ei saanud me ka Pärnu Steffanist mööduda ilma,et oleks sealt ühe suure,maitsva pizza kaasa tellinud :) 





Mõnusat suve ka teile armsad lugejad!





neljapäev, 21. juuli 2016

Neljapäev on kalapäev

Forelli-lehttaignapirukad



Vaja läheb :

150 g lõhe-või forellifileed

2 muna

100 g riivjuustu või kuubikuteks lõigatud tavalist juustu

maitse järgi tilli

maitse järgi rohelist sibulat

3 spl majoneesi

sidrunipipart

lehttaigent


Tükelda forellifilee väikesteks kuubikuteks.Löö 2 muna pannile ja sega nii kaua,et tekiks munapuder.Seejäärel lisa munale juurde tükeldatud forellifilee ja kuumuta seni kuni kala muutub heledaks.Pane muna-forellisegu kaussi ja lisa juurde peenestatud roheline sibul,till,juust ja 3 spl majoneesi.Sega segu ühtlaseks massiks ja maitsesta sidrunipipraga.Aseta muffinipaberid muffinivormidesse.Lõika lehttaignast ruudud ja pane need vormide sisse.Seejärel lisa igale ruudule 1 spl täis segu.Lõpus keera lehttaigna ruudukeste nurgad täidise peale.Küpseta ahjus 200 -kraadi juures 20-25 minutit.




Forelli-kartulivorm



Vaja läheb : 

5 suuremat kartulit

1 tomat

1 punane sibul

150 g lõhe-või forellifileed

1 väiksem brokoli

250 ml toidukoort

2 muna

soola,pipart



Koori ja viiluta kartul õhukesteks viiludeks.Kata küpsetusvorm fooliumiga ja aseta põhjale osa kartuliviiludest.Seejärel aseta osa lõhest ja tükeldatud brokolist.Tee samamoodi teise kihiga ja vaata,et viimaseks kihiks jääks kartuliviilud.Kõige peale viiluta tomat ja punane sibul.Klopi munad koos toidukoorega ja maitsesta segu soola ja pipraga.Vala segu vormile ja küpseta 200-kraadises ahjus u. 40 minutit (seni kuni kartul on pehme).





Koorene-forellipasta



Vaja läheb : 

250 g farfalle kujulist pastat

1/2 pakki brokoli ja lillkapsa segu

150 g forellifileed

1 punane sibul

250 ml toidukoort

tilli

sidrunipipart,soola


Pane pasta keema.Samal ajal pruunista pannil tükeldatud sibul,brokoli,lillkapsas ja lõpus forellifilee seni kuni kala muudab värvi.Sega juurde toidukoor,till ja maitseained.Kui pasta on keenud,siis kurna see ära ja vala üle koorese-forelliseguga.Serveeri :)




Kosutav suvekokteil



Vaja läheb :

200g regatt jäätist

4 konservaprikoosi poolikut

400 ml mangonektarit

2tl vanillisuhkrut


Blenderda kõik komponendid segi ja naudi mõnusat suvejooki! :)







kolmapäev, 20. juuli 2016

Hey Võru! ;)

Kui aastaid tagasi ühelt pisikeselt tüdrukult küsiti,et kus kandis tema elab,vastas ta "Võlumaal".Tookord oli asi muidugi selles,et keel ei paindunud veel R- tähte ütlema aga kui mõelda selle vastuse tähendusele,siis polekski justkui selles vastuses midagi valesti.Võrumaa võibki olla võlumaa ja nüüd näen seda kohe eriti.Olgugi,et Võru on minu sünnilinn,siis ikka pean piinlikkusega tõdema,et külastan seda armast linnakest vaid paar korda aastas.Isa elab mul endiselt Võrus aga kuidagi on läinud nii,et tema käib rohkem meil Tartus külas või saame kõik hoopis maakohas (mis asub Räpinas) kokku.Kui ma ise aastaid tagasi Võrus elasin,siis ei tundunud selles linnas midagi erilist.Iga väike majake ja tänav oli juba teada ja pigem tundus suurlinna minek kordades ahvatlevam.Tartu pole küll kes teab mis suurlinn aga Võruga võrreldes siiski suurem ja võimaluste rohkem.Ometi iga kord kui ma Võrus käin on mul tunne,et olen kodus ja see idülliline õhkkond mis seal avaneb mõjub mulle kuidagi eriti rahustavalt ja vabastavalt.Nüüd eemal olles oskan seda lihtsalt paremini hinnata :) 
Ka Rainerile on Võrust hea mulje jäänud ja kuna tal algas reedel puhkus,siis otsustasimegi esmaspäeval just Võrru sõita ja ma proovisn talle näidate seda linna läbi oma silmade.



Sihtpunkt 1 - Katariina kohvik

Kõik kes Võrru satuvad lihtsalt peavad külastama seda armast väikest kohvikut! Juba lapsena käisime seal koos perega värskeid saiakesi söömas või koos klassiõdedega koolialgust/lõppu tähistamas.Ja nüüd koos oma perega seal käia oli kuidagi eriti nostalgiline ja pean tõdema,et tase on endiselt sama hea kui oli 10 aastat tagasi.


Sihtpunkt 2 - Tamula rand

Loomulikult kõik kes Võru külastavad peaksid ka Tamula rannast läbi käima.Võiks lausa öelda,et see koht on Võru süda.Aastaid tagasi muidugi see rand nii ilus ei olnud aga nüüd on sinna tehtud väga ilus rannapromenaad :) Nii mõnus oli mööda seda jalutada ja head ilma nautida.Ujuda me kahjuks ei saanud,sest "suvitajad" nagu me olime,siis ujumisriided unustasime Tartusse :D


Sihtpunkt 3- Kubija rand

Loomulikult ei saanud me ka eemale hoida männimetsast ja sellepärast valisime järgmiseks sihtpuktiks Kubija ranna mis asub otse männimetsa sees.Ka see rand oli ilusti korda tehtud ja kutsus lausa ujuma.Järve ääres pesitses ka luigepere mis näitab,et sealne vesi on väga puhas.




Sihtpunkt 4- Kose

See koht oli minu jaoks väga erilise tähendusega.Elasime seal perega kuni minu 5-eluaastani ja siis kolisime Võrukivi piirkonda.Kosel käisin enne esmaspäeva viimati umbes 12 aastat tagasi ja oi kui hea tunne oli nüüd sinna tagasi minna.Maja oli endiselt samas kohas ja isegi hoovis olev liivakast.Samuti sõitsime mööda järvest mis jäi alla orgu.Mõtlesin endamisi,et küll sai ikka looduskaunis kohas elatud.Selle nostalgilise meenutuse käigus läks mul meelest isegi pilte teha ja kahjuks Kosest ma teiega pilte jagada ei saa nii,et kõigil tuleb see koht oma silmadega üle vaadata ;) 


Sihtpunkt 5- Rõuge suurjärv




Kes veel ei tea siis Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim järv.Olen sinna oma eluaja jooksul kaotanud 2 sõrmust ja mõlemal korral lootusetult otsinud :D



Sihtpunkt 6 - Ööbikuorg

Viimaseks sihtpunktiks sai meile ööbikuorg.Loomulikult kuuluks Võrumaa "must be" sihtpunktide juurde ka Suur Munamägi aga kuna seal juba eelmine aasta käisime,siis ei hakanud seekord Roberti käru mäkke tõukama :D
Ööbikuorg on üks ilusamaid paiku Lõuna-Eestis ja kindlasti väärib külastamist kasvõi igal aastal.See vaade ürgorule ja seal paiknevale järvele on meeletult ilus! Oleksime võinud seal tundide kaupa mõnuleda aga üks telefonikõne minu isalt meelitas meid all orus paiknevasse forellipüüki.Niisiis võtsime vankri ja "offroadisime" mäest alla orgu kus asus isa sõbra forellikasvandus.Loomulikult olid meil selleks ajaks juba kõhud parajalt tühjad ja mis saaks veel parem olla kui värskelt püütud ja grillitud forell.Kuna mulle kala mõrvamine naudigut ei paku,siis õngitsema hakkas Rainer :D Ja jumal tänatud,et tema seda tegi,sest paar minutit hiljem oli konksu otsas juba 2,5 kilone forell ja ei pidanudki me kaua ootame kui kala juba grillilt lauale toodi.Parim kala EVER! - nõustusime me kõik :) Kui kõhud olid punnis ja Robert ka väsimusest paar sõimusõna meie suunas pildus,siis asusime tagasi koduteele :) Oh milline tore päev!












Ps.kõik pildid on tehtud seekord telefoniga.